Tere!

Meie esimene juntsu läks kooli. 

Kuna me elame maal, siis loomulikult sai ta endale ka telefoni, 

et abi oleks alati käepärast. 

Telefon peab ju suurema ajast peos olema, 

loomulikult, et saaks mängida :)

Ja loomulikult on see ka nii mõnigi kord juba põrandale lennanud.

Tegin selle tarbeks telefonikoti. Issi vanast arvutikotist. Sees vooder akrüülvildist. Kinnitus nööbist ja patsikummist.

Peale korduvaid nutukõnesid telefonikoti kaotusest, 

sai kott ja telefon ankurdatud kaelapaela külge.

Ja üks minu lemmiktoonides kaart. Ei midagi uut ega vaimustavat.

Tegudeni!